Valgel lehel joonistatud tjahed...
Ikka tuleb insperatsioon!
Kjiik on noor ja hommik – lihtsalt lahe,
Taeva ljabi jookseb ehajoon.
Ootan, kuni esimesed kiired
Ronivad ja maailm muutub taas.
Ilm on veider ja vjiib – olla vjiluv,
Jarv on nagu vjirratu miraaz.
Aga luuletuste kerged varjud
Peaaegu tantsivad mu ees.
Elu tundub helgem tagajarjes;
Tjanulikkus synnib sydamees.
Rahulikult vaatan ymberringi –
Olen rjiimsa armastuse tjais.
Valmid ongi nagu syytu hinges,
Aegamatu, igavene mai...